← KN

Vv 84

10. Serīsakavimānavatthu

Neither a German nor an English translation of this text is held here — the Pāli text is shown.

Sunikkhittavagga

10. Serīsakavimānavatthu

“Suṇotha yakkhassa ca vāṇijāna ca,
Samāgamo yattha tadā ahosi;
Yathā kathaṁ itaritarena cāpi,
Subhāsitaṁ tañca suṇātha sabbe.

Yo so ahu rājā pāyāsi nāma,
Bhummānaṁ sahabyagato yasassī;
So modamānova sake vimāne,
Amānuso mānuse ajjhabhāsī”ti.

“Vaṅke araññe amanussaṭṭhāne,
Kantāre appodake appabhakkhe;
Suduggame vaṇṇupathassa majjhe,
Vaṅkaṁ bhayā naṭṭhamanā manussā.

Nayidha phalā mūlamayā ca santi,
Upādānaṁ natthi kutodha bhakkho;
Aññatra paṁsūhi ca vālukāhi ca,
Tatāhi uṇhāhi ca dāruṇāhi ca.

Ujjaṅgalaṁ tattamivaṁ kapālaṁ,
Anāyasaṁ paralokena tulyaṁ;
Luddānamāvāsamidaṁ purāṇaṁ,
Bhūmippadeso abhisattarūpo.

Atha tumhe kena vaṇṇena,
Kimāsamānā imaṁ padesaṁ hi;
Anupaviṭṭhā sahasā samecca,
Lobhā bhayā atha vā sampamūḷhā”ti.

“Magadhesu aṅgesu ca satthavāhā,
Āropayitvā paṇiyaṁ puthuttaṁ;
Te yāmase sindhusovīrabhūmiṁ,
Dhanatthikā uddayaṁ patthayānā.

Divā pipāsaṁ nadhivāsayantā,
Yoggānukampañca samekkhamānā;
Etena vegena āyāma sabbe,
Rattiṁ maggaṁ paṭipannā vikāle.

Te duppayātā aparaddhamaggā,
Andhākulā vippanaṭṭhā araññe;
Suduggame vaṇṇupathassa majjhe,
Disaṁ na jānāma pamūḷhacittā.

Idañca disvāna adiṭṭhapubbaṁ,
Vimānaseṭṭhañca tavañca yakkha;
Tatuttariṁ jīvitamāsamānā,
Disvā patītā sumanā udaggā”ti.

“Pāraṁ samuddassa imañca vaṇṇuṁ,
Vettācaraṁ saṅkupathañca maggaṁ;
Nadiyo pana pabbatānañca duggā,
Puthuddisā gacchatha bhogahetu.

Pakkhandiyāna vijitaṁ paresaṁ,
Verajjake mānuse pekkhamānā;
Yaṁ vo sutaṁ vā atha vāpi diṭṭhaṁ,
Accherakaṁ taṁ vo suṇoma tātā”ti.

“Itopi accherataraṁ kumāra,
Na no sutaṁ vā atha vāpi diṭṭhaṁ;
Atītamānussakameva sabbaṁ,
Disvā na tappāma anomavaṇṇaṁ.

Vehāyasaṁ pokkharañño savanti,
Pahūtamalyā bahupuṇḍarīkā;
Dumā cime niccaphalūpapannā,
Atīva gandhā surabhiṁ pavāyanti.

Veḷūriyathambhā satamussitāse,
Silāpavāḷassa ca āyataṁsā;
Masāragallā sahalohitaṅgā,
Thambhā ime jotirasāmayāse.

Sahassathambhaṁ atulānubhāvaṁ,
Tesūpari sādhumidaṁ vimānaṁ;
Ratanantaraṁ kañcanavedimissaṁ,
Tapanīyapaṭṭehi ca sādhuchannaṁ.

Jambonaduttattamidaṁ sumaṭṭho,
Pāsādasopānaphalūpapanno;
Daḷho ca vaggu ca susaṅgato ca,
Atīva nijjhānakhamo manuñño.

Ratanantarasmiṁ bahuannapānaṁ,
Parivārito accharāsaṅgaṇena;
Murajaālambaratūriyaghuṭṭho,
Abhivanditosi thutivandanāya.

So modasi nārigaṇappabodhano,
Vimānapāsādavare manorame;
Acintiyo sabbaguṇūpapanno,
Rājā yathā vessavaṇo naḷinyā.

Devo nu āsi udavāsi yakkho,
Udāhu devindo manussabhūto;
Pucchanti taṁ vāṇijā satthavāhā,
Ācikkha ko nāma tuvaṁsi yakkho”ti.

“Serīsako nāma ahamhi yakkho,
Kantāriyo vaṇṇupathamhi gutto;
Imaṁ padesaṁ abhipālayāmi,
Vacanakaro vessavaṇassa rañño”ti.

“Adhiccaladdhaṁ pariṇāmajaṁ te,
Sayaṅkataṁ udāhu devehi dinnaṁ;
Pucchanti taṁ vāṇijā satthavāhā,
Kathaṁ tayā laddhamidaṁ manuññan”ti.

“Nādhiccaladdhaṁ na pariṇāmajaṁ me,
Na sayaṅkataṁ na hi devehi dinnaṁ;
Sakehi kammehi apāpakehi,
Puññehi me laddhamidaṁ manuññan”ti.

“Kiṁ te vataṁ kiṁ pana brahmacariyaṁ,
Kissa suciṇṇassa ayaṁ vipāko;
Pucchanti taṁ vāṇijā satthavāhā,
Kathaṁ tayā laddhamidaṁ vimānan”ti.

“Mamaṁ pāyāsīti ahu samaññā,
Rajjaṁ yadā kārayiṁ kosalānaṁ;
Natthikadiṭṭhi kadariyo pāpadhammo,
Ucchedavādī ca tadā ahosiṁ.

Samaṇo ca kho āsi kumārakassapo,
Bahussuto cittakathī uḷāro;
So me tadā dhammakathaṁ abhāsi,
Diṭṭhivisūkāni vinodayī me.

Tāhaṁ tassa dhammakathaṁ suṇitvā,
Upāsakattaṁ paṭivedayissaṁ;
Pāṇātipātā virato ahosiṁ,
Loke adinnaṁ parivajjayissaṁ;
Amajjapo no ca musā abhāṇiṁ,
Sakena dārena ca ahosi tuṭṭho.

Taṁ me vataṁ taṁ pana brahmacariyaṁ,
Tassa suciṇṇassa ayaṁ vipāko;
Teheva kammehi apāpakehi,
Puññehi me laddhamidaṁ vimānan”ti.

“Saccaṁ kirāhaṁsu narā sapaññā,
Anaññathā vacanaṁ paṇḍitānaṁ;
Yahiṁ yahiṁ gacchati puññakammo,
Tahiṁ tahiṁ modati kāmakāmī.

Yahiṁ yahiṁ sokapariddavo ca,
Vadho ca bandho ca parikkileso;
Tahiṁ tahiṁ gacchati pāpakammo,
Na muccati duggatiyā kadācīti.

Sammūḷharūpova jano ahosi,
Asmiṁ muhutte kalalīkatova;
Janassimassa tuyhañca kumāra,
Appaccayo kena nu kho ahosī”ti.

“Ime ca sirīsavanā tātā,
Dibbā gandhā surabhī sampavanti;
Te sampavāyanti imaṁ vimānaṁ,
Divā ca ratto ca tamaṁ nihantvā.

Imesañca kho vassasataccayena,
Sipāṭikā phalati ekamekā;
Mānussakaṁ vassasataṁ atītaṁ,
Yadagge kāyamhi idhūpapanno.

Disvānahaṁ vassasatāni pañca,
Asmiṁ vimāne ṭhatvāna tātā;
Āyukkhayā puññakkhayā cavissaṁ,
Teneva sokena pamucchitosmī”ti.

“Kathaṁ nu soceyya tathāvidho so,
Laddhā vimānaṁ atulaṁ cirāya;
Ye cāpi kho ittaramupapannā,
Te nūna soceyyuṁ parittapuññā”ti.

“Anucchaviṁ ovadiyañca me taṁ,
Yaṁ maṁ tumhe peyyavācaṁ vadetha;
Tumhe ca kho tātā mayānuguttā,
Yenicchakaṁ tena paletha sotthin”ti.

“Gantvā mayaṁ sindhusovīrabhūmiṁ,
Dhanatthikā uddayaṁ patthayānā;
Yathāpayogā paripuṇṇacāgā,
Kāhāma serīsamahaṁ uḷāran”ti.

“Mā ceva serīsamahaṁ akattha,
Sabbañca vo bhavissati yaṁ vadetha;
Pāpāni kammāni vivajjayātha,
Dhammānuyogañca adhiṭṭhahātha.

Upāsako atthi imamhi saṅghe,
Bahussuto sīlavatūpapanno;
Saddho ca cāgī ca supesalo ca,
Vicakkhaṇo santusito mutīmā.

Sañjānamāno na musā bhaṇeyya,
Parūpaghātāya na cetayeyya;
Vebhūtikaṁ pesuṇaṁ no kareyya,
Saṇhañca vācaṁ sakhilaṁ bhaṇeyya.

Sagāravo sappatisso vinīto,
Apāpako adhisīle visuddho;
So mātaraṁ pitarañcāpi jantu,
Dhammena poseti ariyavutti.

Maññe so mātāpitūnaṁ kāraṇā,
Bhogāni pariyesati na attahetu;
Mātāpitūnañca yo accayena,
Nekkhammapoṇo carissati brahmacariyaṁ.

Ujū avaṅko asaṭho amāyo,
Na lesakappena ca vohareyya;
So tādiso sukatakammakārī,
Dhamme ṭhito kinti labhetha dukkhaṁ.

Taṁ kāraṇā pātukatomhi attanā,
Tasmā dhammaṁ passatha vāṇijāse;
Aññatra teniha bhasmī bhavetha,
Andhākulā vippanaṭṭhā araññe;
Taṁ khippamānena lahuṁ parena,
Sukho have sappurisena saṅgamo”ti.

“Kiṁ nāma so kiñca karoti kammaṁ,
Kiṁ nāmadheyyaṁ kiṁ pana tassa gottaṁ;
Mayampi naṁ daṭṭhukāmamha yakkha,
Yassānukampāya idhāgatosi;
Lābhā hi tassa yassa tuvaṁ pihesī”ti.

“Yo kappako sambhavanāmadheyyo,
Upāsako kocchaphalūpajīvī;
Jānātha naṁ tumhākaṁ pesiyo so,
Mā kho naṁ hīḷittha supesalo so”ti.

“Jānāmase yaṁ tvaṁ pavadesi yakkha,
Na kho naṁ jānāma sa edisoti;
Mayampi naṁ pūjayissāma yakkha,
Sutvāna tuyhaṁ vacanaṁ uḷāran”ti.

“Ye keci imasmiṁ satthe manussā,
Daharā mahantā athavāpi majjhimā;
Sabbeva te ālambantu vimānaṁ,
Passantu puññānaṁ phalaṁ kadariyā”ti.

Te tattha sabbeva “ahaṁ pure”ti,
Taṁ kappakaṁ tattha purakkhatvā;
Sabbeva te ālambiṁsu vimānaṁ,
Masakkasāraṁ viya vāsavassa.

Te tattha sabbeva “ahaṁ pure”ti,
Upāsakattaṁ paṭivedayiṁsu;
Pāṇātipātā viratā ahesuṁ,
Loke adinnaṁ parivajjayiṁsu;
Amajjapā no ca musā bhaṇiṁsu,
Sakena dārena ca ahesuṁ tuṭṭhā.

Te tattha sabbeva “ahaṁ pure”ti,
Upāsakattaṁ paṭivedayitvā;
Pakkāmi sattho anumodamāno,
Yakkhiddhiyā anumato punappunaṁ.

Gantvāna te sindhusovīrabhūmiṁ,
Dhanatthikā uddayaṁ patthayānā;
Yathāpayogā paripuṇṇalābhā,
Paccāgamuṁ pāṭaliputtamakkhataṁ.

Gantvāna te saṅgharaṁ sotthivanto,
Puttehi dārehi samaṅgibhūtā;
Ānandī vittā sumanā patītā,
Akaṁsu serīsamahaṁ uḷāraṁ;
Serīsakaṁ te pariveṇaṁ māpayiṁsu.

Etādisā sappurisāna sevanā,
Mahatthikā dhammaguṇāna sevanā;
Ekassa atthāya upāsakassa,
Sabbeva sattā sukhitā ahesunti.

Serīsakavimānaṁ dasamaṁ.

Translation: . Source: SuttaCentral / Bilara (public domain, CC0).

These texts are freely available — anyone who wishes can support the work with a gift.