Ds 2.1.7
2.1.7. Die karmisch neutralen Dinge
2.1.7. Abyākatavipāka
Deutsch und Pāli stehen hier nebeneinander, aber nicht Absatz für Absatz ausgerichtet: die beiden Fassungen zählen die Stellen verschieden. Die Nummern im deutschen Text sind die der gedruckten Ausgabe.
1. Die Karmawirkung
a) bei heilsamem Karma der Sinnensphäre
Das Fünfsinnen-Bewusstsein als heilsame Karmawirkung
Np-bh 448PTS cs 431Welche Dinge sind karmisch neutral? Zu einer Zeit, wenn als Karmawirkung einer Betätigung und Anhäufung von zur Sinnensphäre gehörendem heilsamem Karma Sehbewusstsein aufgestiegen ist, von Gleichmut begleitet, mit einer Form als Objekt—zu dieser Zeit bestehen:
- Sinneseindruck
- Gefühl
- Wahrnehmung
- Wille
- Bewusstsein
- Gleichmut
- geistige Einspitzigkeit
- Geistfähigkeit
- Fähigkeit des Gleichmuts
- Lebensfähigkeit
Diese Dinge oder was zu dieser Zeit noch an anderen bedingt entstandenen unkörperlichen Dingen besteht, sind karmisch neutral.
- („Ergänzende Faktoren“ für das gesamte Fünfsinnen-Bewusstsein: Aufmerken)
Np-bh 449PTS cs 432(wie 2)
Np-bh 450PTS cs 433Was ist das zu dieser Zeit bestehende Gefühl? Was zu dieser Zeit der weder wohlige noch nicht wohlige geistige (Zustand) ist, entstanden aus dem (innerhalb des) entsprechenden Sehbewusstseinselementes (bestehenden) Kontakt; die durch geistigen Kontakt entstandene weder leidige noch freudige Empfindung; das durch geistigen Kontakt entstandene weder leidige noch freudige Gefühl.
Np-bh 451PTS cs 434Was ist die zu dieser Zeit bestehende Wahrnehmung? Was zu dieser Zeit die Wahrnehmung ist, entstanden aus dem (innerhalb des) entsprechenden Sehbewusstseinselementes (bestehenden) Kontakt, das Wahrnehmen, das Gewahrsein.
Np-bh 452PTS cs 535Was ist der zu dieser Zeit bestehende Wille? Was zu dieser Zeit der Wille ist, entstanden aus dem (innerhalb des) entsprechenden Sehbewusstseinselementes (bestehenden) Kontakt, die Willensregung, die Willensfunktion.
Np-bh 453PTS cs 436Was ist das zu dieser Zeit bestehende Bewusstsein? Was zu dieser Zeit Bewusstsein ist, Geist, das Geistige, das Herz, das Helle; der Geist (als gleichbedeutend mit) Geistgrundlage, Geist-Fähigkeit; Bewusstsein, die Gruppe Bewusstsein; das entsprechende Sehbewusstseinselement.
Np-bh 454PTS cs 437Was ist der zu dieser Zeit bestehende Gleichmut? Was zu dieser Zeit der weder wohlige noch nicht wohlige geistige (Zustand) ist; die durch geistigen Kontakt entstandene weder leidige noch freudige Empfindung; das durch geistigen Kontakt entstandene weder leidige noch freudige Gefühl.
Np-bh 455PTS cs 438Was ist die zu dieser Zeit bestehende geistige Einspitzigkeit? Die zu dieser Zeit bestehende Stetigkeit des Geistes.
Np-bh 456-458PTS cs 439-441(wie 453, 454, 19)
Der zusammenfassende Abschnitt
Np-bh 459Zu dieser Zeit nun gibt es:
- vier Daseinsgruppen
- zwei Sinnesgrundlagen
- zwei Elemente
- drei Nahrungsarten
- drei Fähigkeiten
- einen Sinneseindruck
- ein Gefühl
- eine Wahrnehmung
- einen Willen
- ein Bewusstsein
- ein Sehbewusstseinselement
- eine Geistobjektgrundlage
- ein Geistobjektelement.
Diese Dinge ... sind karmisch neutral.
Np-bh 460PTS cs 442Was ist die zu dieser Zeit bestehende Gruppe Gestaltungen?
- Sinneseindruck
- Wille
- geistige Einspitzigkeit
- Lebensfähigkeit.
Np-bh 461PTS cs 443Welche Dinge sind karmisch neutral? Zu einer Zeit, wenn als Karmawirkung einer Betätigung und Anhäufung von zur Sinnensphäre gehörendem heilsamem Karma, Hör-, Riech- oder Schmeckbewusstsein aufgestiegen ist, von Gleichmut begleitet, mit einem Ton, einem Geruch oder einem Geschmack als Objekt—zu dieser Zeit bestehen:
- Sinneseindruck usw. (wie in 448);
wenn ... Körperbewusstsein aufgestiegen ist, von Wohlgefühl begleitet, mit etwas Berührbarem als Objekt—zu dieser Zeit bestehen
- Sinneseindruck
- Gefühl
- Wahrnehmung
- Wille
- Bewusstsein
- Glücksgefühl
- geistige Einspitzigkeit
- Geistfähigkeit
- Fähigkeit des Glücksgefühls
- Lebensfähigkeit
Np-bh 462PTS cs 444(wie 2)
Np-bh 463PTS cs 445Was ist das zu dieser Zeit bestehende Gefühl? Was zu dieser Zeit körperliches Behagen, körperliches Wohlgefühl ist, entstanden aus dem (innerhalb) des entsprechenden Körperbewusstseinselementes (bestehenden) Kontakt; die durch körperlichen Kontakt entstandene angenehme, wohlige Erfahrung; das durch körperlichen Kontakt entstandene wohlige Gefühl.
Np-bh 464PTS cs 446Was ist die zu dieser Zeit bestehende Wahrnehmung? Was zu dieser Zeit die Wahrnehmung ist, entstanden aus dem (innerhalb) des entsprechenden Körperbewusstseinselementes (bestehenden) Kontakt, das Wahrnehmen, das Gewahrsein.
Np-bh 465PTS cs 447Was ist der zu dieser Zeit bestehende Wille? Was zu dieser Zeit der Wille ist, entstanden aus dem (innerhalb) des entsprechenden Körperbewusstseinselementes (bestehenden) Kontakt, die Willensregung, die Willensfunktion.
Np-bh 466PTS cs 448Was ist das zu dieser Zeit bestehende Bewusstsein? Was zu dieser Zeit Bewusstsein ist ... (wie 453) ... ; das entsprechende Körperbewusstseinselement.
Np-bh 467PTS cs 449Was ist das zu dieser Zeit bestehende Glücksgefühl? Was zu dieser Zeit körperliches Behagen, körperliches Wohlgefühl ist; die durch körperlichen Kontakt entstandene angenehme, wohlige Empfindung; das durch körperlichen Kontakt entstandene angenehme, wohlige Gefühl.
Np-bh 468-471PTS cs 450-453(wie 439, 466, 467, 19)
Der zusammenfassende Abschnitt
Np-bh 472Zu dieser Zeit nun gibt es:
- vier Daseinsgruppen
- zwei Sinnesgrundlagen
- zwei Elemente
- drei Nahrungsarten
- drei Fähigkeiten
- einen Sinneseindruck
- ein Gefühl
- eine Wahrnehmung
- einen Willen
- ein Bewusstsein
- ein Körperbewusstseinselement
- eine Geistobjektgrundlage
- ein Geistobjektelement.
Np-bh 473PTS cs 454Was ist die zu dieser Zeit bestehende Gruppe Gestaltungen?
- Sinneseindruck,
- Wille,
- geistige Einspitzigkeit,
- Lebensfähigkeit.
Das Geistelement als heilsame Karmawirkung
Np-bh 474PTS cs 455Welche Dinge sind karmisch neutral? Zu einer Zeit, wenn als Karmawirkung einer Betätigung und Anhäufung von zur Sinnensphäre gehörendem heilsamem Karma ein Geistelement aufgestiegen ist, von Gleichmut begleitet, veranlasst durch irgend ein (Fünfsinnen-Objekt, nämlich ein) Seh-, Hör-, Riech-, Schmeck- oder Berührungsobjekt—zu dieser Zeit bestehen:
- Sinneseindruck
- Gefühl
- Wahrnehmung
- Wille
- Bewusstsein
- Gedankenfassen
- Überlegen
- Gleichmut
- geistige Einspitzigkeit
- Geistfähigkeit
- Fähigkeit des Gleichmuts
- Lebensfähigkeit
Diese Dinge ..., sind karmisch neutral.
- („Ergänzende Faktoren“ für Nr. 474, 499, 514: Entschluss und Aufmerken)
Np-bh 475PTS cs 456(wie 2)
Np-bh 476PTS cs 457Was ist das zu dieser Zeit bestehende Gefühl? Was zu dieser Zeit der weder wohlige noch nicht wohlige geistige (Zustand) ist, entstanden aus dem (innerhalb des) entsprechenden Geistelementes (bestehenden) Kontakt; die durch geistigen Kontakt entstandene weder leidige noch freudige Empfindung; das durch geistigen Kontakt entstandene weder leidige noch freudige Gefühl.
Np-bh 477-479PTS cs 458-460(wie 451–453; statt „Sehbewusstseinselement“ steht jedoch hier „Geistelement“.)
Np-bh 480PTS cs 461Was ist das zu dieser Zeit bestehende Gedankenfassen? Was zu dieser Zeit Denken ist, das Gedankenfassen, das Bedenken, das Richten und Heften (des Gedankens), das Einstellen des Geistes.
Np-bh 481-486PTS cs 462-467(wie 8, 454, 439, 478, 454, 19)
Der zusammenfassende Abschnitt
Np-bh 487Zu dieser Zeit nun gibt es:
- vier Daseinsgruppen
- zwei Sinnesgrundlagen
- zwei Elemente
- drei Nahrungsarten
- drei Fähigkeiten
- einen Sinneseindruck usw.
- ein Geistelement
- eine Geistobjektgrundlage
- ein Geistobjektelement.
Np-bh 488PTS cs 468Was ist die zu dieser Zeit bestehende Gruppe Gestaltungen?
- Sinneseindruck
- Wille
- Gedankenfassen
- Überlegen
- geistige Einspitzigkeit
- Lebensfähigkeit.
Das Geistbewusstseinselement als heilsame Karmawirkung
a) von Freude begleitet
Np-bh 499PTS cs 469Welche Dinge sind karmisch neutral? Zu einer Zeit, wenn als Karmawirkung einer Betätigung und Anhäufung von zur Sinnensphäre gehörendem heilsamem Karma ein Geistbewusstseinselement aufgestiegen ist, von Freude begleitet, veranlasst durch irgend ein (Fünfsinnenobjekt, nämlich ein) Seh-, Hör-, Riech-, Schmeck- oder Berührungsobjekt—zu dieser Zeit bestehen:
- Sinneseindruck
- Entzücken
- Gefühl
- Glücksgefühl
- Wahrnehmung
- geistige Einspitzigkeit
- Wille
- Geistfähigkeit
- Bewusstsein
- Fähigkeit der Freude
- Gedankenfassen
- Lebensfähigkeit
- Überlegen
Diese Dinge ..., sind karmisch neutral.
Np-bh 500PTS cs 470(wie 2)
Np-bh 501PTS cs 471Was ist das zu dieser Zeit bestehende Gefühl? Was zu dieser Zeit geistiges Wohlsein, geistiges Glück ist, entstanden aus dem (innerhalb des) entsprechenden Geistbewusstseinselementes (bestehenden) Kontakt; die durch geistigen Kontakt entstandene wohlige, beglückende Empfindung; das durch geistigen Kontakt entstandene wohlige, beglückende Gefühl.
Np-bh 502-504PTS cs 472-474(wie 4–6)
Np-bh 505PTS cs 475(wie 480)
Np-bh 506-509PTS cs 476-479(wie 8, 9, 10, 439)
Np-bh 510-512PTS cs 480-482(wie 6, 10, 19)
Der zusammenfassende Abschnitt
Np-bh 513Zu dieser Zeit nun gibt es:
- vier Daseinsgruppen
- zwei Sinnesgrundlagen
- zwei Elemente
- drei Nahrungsarten
- drei Fähigkeiten
- einen Sinneseindruck usw.
- ein Geistbewusstseinselement
- eine Geistobjektgrundlage
- ein Geistobjektelement.
Np-bh 514PTS cs 483Was ist die zu dieser Zeit bestehende Gruppe Gestaltungen?
- Sinneseindruck,
- Wille,
- Gedankenfassen,
- Überlegen,
- Entzücken,
- geistige Einspitzigkeit,
- Lebensfähigkeit.
Diese Dinge sind karmisch neutral.
b) von Gleichmut begleitet
Np-bh 515PTS cs 484Welche Dinge sind karmisch neutral? Zu einer Zeit, wenn als Karmawirkung einer Betätigung und Anhäufung von zur Sinnensphäre gehörendem heilsamem Karma ein Geistbewusstseinselement aufgestiegen ist, von Gleichmut begleitet, veranlasst durch irgend ein (Objekt—nämlich ein) Seh-, Hör-, Riech-, Schmeck-, Berührungs- oder Geistobjekt—zu dieser Zeit bestehen:
- Sinneseindruck usw. (wie 474)
Np-bh 516PTS cs 485(wie 2)
Np-bh 517PTS cs 486Was ist das zu dieser Zeit bestehende Gefühl? Was zu dieser Zeit der weder wohlige noch nicht wohlige geistige (Zustand) ist, entstanden aus dem (innerhalb des) entsprechenden Geistbewusstseinselementes (bestehenden) Kontakt; die durch geistigen Kontakt entstandene weder leidige noch freudige Empfindung; das durch geistigen Kontakt entstandene weder leidige noch freudige Gefühl.
Np-bh 518-520PTS cs 487-489(wie 4–6)
Np-bh 521-527PTS cs 490-496(wie 480, 8, 454, 439, 6, 454, 19)
Der zusammenfassende Abschnitt
Np-bh 528(wie 513)
Np-bh 529PTS cs 497Was ist die zu dieser Zeit bestehende Gruppe Gestaltungen?
- Sinneseindruck
- Wille
- Gedankenfassen
- Überlegen
- geistige Einspitzigkeit
- Lebensfähigkeit.
Die acht (heilsamen) Haupt-Karmawirkungen
Np-bh 530PTS cs 498Welche Dinge sind karmisch neutral? Zu einer Zeit, wenn als Karmawirkung einer Betätigung und Anhäufung von zur Sinnensphäre gehörendem heilsamem Karma ein Geistbewusstseinselement aufgestiegen ist,
- von Freude begleitet, mit Erkenntnis verbunden
- von Freude begleitet, mit Erkenntnis verbunden, vorbereitet
- von Freude begleitet, nicht mit Erkenntnis verbunden
- von Freude begleitet, nicht mit Erkenntnis verbunden, vorbereitet
- von Gleichmut begleitet, mit Erkenntnis verbunden
- von Gleichmut begleitet, mit Erkenntnis verbunden, vorbereitet
- von Gleichmut begleitet, nicht mit Erkenntnis verbunden
- von Gleichmut begleitet, nicht mit Erkenntnis verbunden, vorbereitet,
veranlasst durch irgend ein (Objekt, nämlich durch ein) Seh-, Hör-, Riech-, Schmeck-, Berührungs- oder Geistobjekt—zu dieser Zeit bestehen:
- Sinneseindruck usw. (wie bei den entsprechenden karmisch heilsamen Bewusstseinszuständen Nr. 1–8).
Diese Dinge ..., sind karmisch neutral.
- („Ergänzende Faktoren“: Nr. 1–4 der zu 1 gegebenen Liste)
Gierlosigkeit (gilt hier als) karmisch neutrale Wurzel ... Hasslosigkeit (gilt hier als) karmisch neutrale Wurzel ... Unverblendung (gilt hier als) karmisch neutrale Wurzel...
Diese Dinge sind karmisch neutral.
b) Die heilsame Karmawirkung der feinkörperlichen Sphäre
Np-bh 531PTS cs 499Welche Dinge sind karmisch neutral? Zu einer Zeit, wenn man den Weg zum Auftauchen im Feinkörperlichen zur Entfaltung bringt: (wenn man) völlig abgeschieden von den Sinnendingen ... im Besitz der ersten Erdkasiṇa-Vertiefung weilt ..., zu dieser Zeit bestehen Sinneseindruck usw. Diese Dinge ... sind heilsam.
Wenn man nun als Karmawirkung einer Betätigung und Anhäufung eben dieses heilsamen Karmas der feinkörperlichen Sphäre, völlig abgeschieden von den Sinnendingen ..., im Besitz der ersten Erdkasiṇa-Vertiefung weilt ...—zu dieser Zeit bestehen:
- Sinneseindruck usw. (wie in 1)
Diese Dinge sind karmisch neutral.
Np-bh 532PTS cs 500(zu wiederholen mit den übrigen Vertiefungen beider Einteilungen)
c) heilsame Karmawirkung der Unkörperlichen Sphäre
Np-bh 533PTS cs 501Welche Dinge sind karmisch neutral? Zu einer Zeit, wenn man den Weg zum Auftauchen im Unkörperlichen zur Entfaltung bringt: (wenn man) durch gänzliche Überwindung der (fein-)körperlichen Wahrnehmungen ... im Besitz der von der Wahrnehmung des Raumunendlichkeitsgebietes begleiteten vierten Vertiefung weilt ...—zu dieser Zeit bestehen Sinneseindruck usw.Diese Dinge ... sind heilsam.
Wenn man nun als Karmawirkung einer Betätigung und Anhäufung eben dieses heilsamen Karmas der Unkörperlichen Sphäre durch gänzliche Überwindung der (fein-)körperlichen Wahrnehmungen ... im Besitz der von der Wahrnehmung des Raumunendlichkeits-Gebietes begleiteten vierten Vertiefung weilt ...—zu dieser Zeit bestehen:
- Sinneseindruck usw. (wie in 170)
Diese Dinge sind karmisch neutral.
Np-bh 534-536PTS cs 502-504(zu wiederholen mit den übrigen drei unkörperlichen Vertiefungen wie 273–275)
2.1 Cittuppādakaṇḍa
2.1.7. Abyākatavipāka
2.1.7.1. Kusalavipākapañcaviññāṇa
Katame dhammā abyākatā? Yasmiṁ samaye kāmāvacarassa kusalassa kammassa katattā upacitattā vipākaṁ cakkhuviññāṇaṁ uppannaṁ hoti upekkhāsahagataṁ rūpārammaṇaṁ, tasmiṁ samaye phasso hoti, vedanā hoti, saññā hoti, cetanā hoti, cittaṁ hoti, upekkhā hoti, cittassekaggatā hoti, manindriyaṁ hoti, upekkhindriyaṁ hoti, jīvitindriyaṁ hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā.
Katamo tasmiṁ samaye phasso hoti? Yo tasmiṁ samaye phasso phusanā samphusanā samphusitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye phasso hoti.
Katamā tasmiṁ samaye vedanā hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye tajjācakkhuviññāṇadhātusamphassajaṁ cetasikaṁ neva sātaṁ nāsātaṁ cetosamphassajaṁ adukkhamasukhaṁ vedayitaṁ cetosamphassajā adukkhamasukhā vedanā— ayaṁ tasmiṁ samaye vedanā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye saññā hoti? Yā tasmiṁ samaye tajjācakkhuviññāṇadhātusamphassajā saññā sañjānanā sañjānitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye saññā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye cetanā hoti? Yā tasmiṁ samaye tajjācakkhuviññāṇadhātusamphassajā cetanā sañcetanā cetayitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye cetanā hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ mano mānasaṁ hadayaṁ paṇḍaraṁ mano manāyatanaṁ manindriyaṁ viññāṇaṁ viññāṇakkhandho tajjācakkhuviññāṇadhātu— idaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ hoti.
Katamā tasmiṁ samaye upekkhā hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cetasikaṁ neva sātaṁ nāsātaṁ cetosamphassajaṁ adukkhamasukhaṁ vedayitaṁ cetosamphassajā adukkhamasukhā vedanā— ayaṁ tasmiṁ samaye upekkhā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye cittassekaggatā hoti? Yā tasmiṁ samaye cittassa ṭhiti— ayaṁ tasmiṁ samaye cittassekaggatā hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye manindriyaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ mano mānasaṁ hadayaṁ paṇḍaraṁ mano manāyatanaṁ manindriyaṁ viññāṇaṁ viññāṇakkhandho tajjācakkhuviññāṇadhātu— idaṁ tasmiṁ samaye manindriyaṁ hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye upekkhindriyaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cetasikaṁ neva sātaṁ nāsātaṁ cetosamphassajaṁ adukkhamasukhaṁ vedayitaṁ cetosamphassajā adukkhamasukhā vedanā— idaṁ tasmiṁ samaye upekkhindriyaṁ hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye jīvitindriyaṁ hoti? Yo tesaṁ arūpīnaṁ dhammānaṁ āyu ṭhiti yapanā yāpanā iriyanā vattanā pālanā jīvitaṁ jīvitindriyaṁ— idaṁ tasmiṁ samaye jīvitindriyaṁ hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā.
Tasmiṁ kho pana samaye cattāro khandhā honti, dvāyatanāni honti, dve dhātuyo honti, tayo āhārā honti, tīṇindriyāni honti, eko phasso hoti …pe… ekā cakkhuviññāṇadhātu hoti, ekaṁ dhammāyatanaṁ hoti, ekā dhammadhātu hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā …pe….
Katamo tasmiṁ samaye saṅkhārakkhandho hoti? Phasso cetanā cittassekaggatā jīvitindriyaṁ; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā ṭhapetvā vedanākkhandhaṁ ṭhapetvā saññākkhandhaṁ ṭhapetvā viññāṇakkhandhaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye saṅkhārakkhandho hoti …pe… ime dhammā abyākatā.
Katame dhammā abyākatā? Yasmiṁ samaye kāmāvacarassa kusalassa kammassa katattā upacitattā vipākaṁ sotaviññāṇaṁ uppannaṁ hoti upekkhāsahagataṁ saddārammaṇaṁ …pe… ghānaviññāṇaṁ uppannaṁ hoti upekkhāsahagataṁ gandhārammaṇaṁ …pe… jivhāviññāṇaṁ uppannaṁ hoti upekkhāsahagataṁ rasārammaṇaṁ …pe… kāyaviññāṇaṁ uppannaṁ hoti sukhasahagataṁ phoṭṭhabbārammaṇaṁ, tasmiṁ samaye phasso hoti, vedanā hoti, saññā hoti, cetanā hoti, cittaṁ hoti, sukhaṁ hoti, cittassekaggatā hoti, manindriyaṁ hoti, sukhindriyaṁ hoti, jīvitindriyaṁ hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā.
Katamo tasmiṁ samaye phasso hoti? Yo tasmiṁ samaye phasso phusanā samphusanā samphusitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye phasso hoti.
Katamā tasmiṁ samaye vedanā hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye tajjākāyaviññāṇadhātusamphassajaṁ kāyikaṁ sātaṁ kāyikaṁ sukhaṁ kāyasamphassajaṁ sātaṁ sukhaṁ vedayitaṁ kāyasamphassajā sātā sukhā vedanā— ayaṁ tasmiṁ samaye vedanā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye saññā hoti? Yā tasmiṁ samaye tajjākāyaviññāṇadhātusamphassajā saññā sañjānanā sañjānitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye saññā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye cetanā hoti? Yā tasmiṁ samaye tajjākāyaviññāṇadhātusamphassajā cetanā sañcetanā cetayitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye cetanā hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ mano mānasaṁ hadayaṁ paṇḍaraṁ mano manāyatanaṁ manindriyaṁ viññāṇaṁ viññāṇakkhandho tajjākāyaviññāṇadhātu— idaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye sukhaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye kāyikaṁ sātaṁ kāyikaṁ sukhaṁ kāyasamphassajaṁ sātaṁ sukhaṁ vedayitaṁ kāyasamphassajā sātā sukhā vedanā— idaṁ tasmiṁ samaye sukhaṁ hoti.
Katamā tasmiṁ samaye cittassekaggatā hoti? Yā tasmiṁ samaye cittassa ṭhiti— ayaṁ tasmiṁ samaye cittassekaggatā hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye manindriyaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ mano mānasaṁ hadayaṁ paṇḍaraṁ mano manāyatanaṁ manindriyaṁ viññāṇaṁ viññāṇakkhandho tajjākāyaviññāṇadhātu— idaṁ tasmiṁ samaye manindriyaṁ hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye sukhindriyaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye kāyikaṁ sātaṁ kāyikaṁ sukhaṁ kāyasamphassajaṁ sātaṁ sukhaṁ vedayitaṁ kāyasamphassajā sātā sukhā vedanā— idaṁ tasmiṁ samaye sukhindriyaṁ hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye jīvitindriyaṁ hoti? Yo tesaṁ arūpīnaṁ dhammānaṁ āyu ṭhiti yapanā yāpanā iriyanā vattanā pālanā jīvitaṁ jīvitindriyaṁ— idaṁ tasmiṁ samaye jīvitindriyaṁ hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā.
Tasmiṁ kho pana samaye cattāro khandhā honti, dvāyatanāni honti, dve dhātuyo honti, tayo āhārā honti, tīṇindriyāni honti, eko phasso hoti …pe… ekā kāyaviññāṇadhātu hoti, ekaṁ dhammāyatanaṁ hoti, ekā dhammadhātu hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā …pe….
Katamo tasmiṁ samaye saṅkhārakkhandho hoti? Phasso cetanā cittassekaggatā jīvitindriyaṁ; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā ṭhapetvā vedanākkhandhaṁ ṭhapetvā saññākkhandhaṁ ṭhapetvā viññāṇakkhandhaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye saṅkhārakkhandho hoti …pe… ime dhammā abyākatā.
Kusalavipākāni pañcaviññāṇāni.
2.1.7.2. Kusalavipākamanodhātu
Katame dhammā abyākatā? Yasmiṁ samaye kāmāvacarassa kusalassa kammassa katattā upacitattā vipākā manodhātu uppannā hoti upekkhāsahagatā rūpārammaṇā vā …pe… phoṭṭhabbārammaṇā vā yaṁ yaṁ vā panārabbha, tasmiṁ samaye phasso hoti, vedanā hoti, saññā hoti, cetanā hoti, cittaṁ hoti, vitakko hoti, vicāro hoti, upekkhā hoti, cittassekaggatā hoti, manindriyaṁ hoti, upekkhindriyaṁ hoti, jīvitindriyaṁ hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā.
Katamo tasmiṁ samaye phasso hoti? Yo tasmiṁ samaye phasso phusanā samphusanā samphusitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye phasso hoti.
Katamā tasmiṁ samaye vedanā hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye tajjāmanodhātusamphassajaṁ cetasikaṁ neva sātaṁ nāsātaṁ cetosamphassajaṁ adukkhamasukhaṁ vedayitaṁ cetosamphassajā adukkhamasukhā vedanā— ayaṁ tasmiṁ samaye vedanā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye saññā hoti? Yā tasmiṁ samaye tajjāmanodhātusamphassajā saññā sañjānanā sañjānitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye saññā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye cetanā hoti? Yā tasmiṁ samaye tajjāmanodhātusamphassajā cetanā sañcetanā cetayitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye cetanā hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ mano mānasaṁ hadayaṁ paṇḍaraṁ mano manāyatanaṁ manindriyaṁ viññāṇaṁ viññāṇakkhandho tajjāmanodhātu— idaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ hoti.
Katamo tasmiṁ samaye vitakko hoti? Yo tasmiṁ samaye takko vitakko saṅkappo appanā byappanā cetaso abhiniropanā— ayaṁ tasmiṁ samaye vitakko hoti.
Katamo tasmiṁ samaye vicāro hoti? Yo tasmiṁ samaye cāro vicāro anuvicāro upavicāro cittassa anusandhānatā anupekkhanatā— ayaṁ tasmiṁ samaye vicāro hoti.
Katamā tasmiṁ samaye upekkhā hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cetasikaṁ neva sātaṁ nāsātaṁ cetosamphassajaṁ adukkhamasukhaṁ vedayitaṁ cetosamphassajā adukkhamasukhā vedanā— ayaṁ tasmiṁ samaye upekkhā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye cittassekaggatā hoti? Yā tasmiṁ samaye cittassa ṭhiti— ayaṁ tasmiṁ samaye cittassekaggatā hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye manindriyaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ mano mānasaṁ hadayaṁ paṇḍaraṁ mano manāyatanaṁ manindriyaṁ viññāṇaṁ viññāṇakkhandho tajjāmanodhātu— idaṁ tasmiṁ samaye manindriyaṁ hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye upekkhindriyaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cetasikaṁ neva sātaṁ nāsātaṁ cetosamphassajaṁ adukkhamasukhaṁ vedayitaṁ cetosamphassajā adukkhamasukhā vedanā— idaṁ tasmiṁ samaye upekkhindriyaṁ hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye jīvitindriyaṁ hoti? Yo tesaṁ arūpīnaṁ dhammānaṁ āyu ṭhiti yapanā yāpanā iriyanā vattanā pālanā jīvitaṁ jīvitindriyaṁ— idaṁ tasmiṁ samaye jīvitindriyaṁ hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā.
Tasmiṁ kho pana samaye cattāro khandhā honti, dvāyatanāni honti, dve dhātuyo honti, tayo āhārā honti, tīṇindriyāni honti, eko phasso hoti …pe… ekā manodhātu hoti, ekaṁ dhammāyatanaṁ hoti, ekā dhammadhātu hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā …pe….
Katamo tasmiṁ samaye saṅkhārakkhandho hoti? Phasso cetanā vitakko vicāro cittassekaggatā jīvitindriyaṁ; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā ṭhapetvā vedanākkhandhaṁ ṭhapetvā saññākkhandhaṁ ṭhapetvā viññāṇakkhandhaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye saṅkhārakkhandho hoti …pe… ime dhammā abyākatā.
Kusalavipākā manodhātu.
2.1.7.3. Kusalavipākamanoviññāṇadhātusomanassasahagata
Katame dhammā abyākatā? Yasmiṁ samaye kāmāvacarassa kusalassa kammassa katattā upacitattā vipākā manoviññāṇadhātu uppannā hoti somanassasahagatā rūpārammaṇā vā …pe… dhammārammaṇā vā yaṁ yaṁ vā panārabbha, tasmiṁ samaye phasso hoti, vedanā hoti, saññā hoti, cetanā hoti, cittaṁ hoti, vitakko hoti, vicāro hoti, pīti hoti, sukhaṁ hoti, cittassekaggatā hoti, manindriyaṁ hoti, somanassindriyaṁ hoti, jīvitindriyaṁ hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā.
Katamo tasmiṁ samaye phasso hoti? Yo tasmiṁ samaye phasso phusanā samphusanā samphusitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye phasso hoti.
Katamā tasmiṁ samaye vedanā hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye tajjāmanoviññāṇadhātusamphassajaṁ cetasikaṁ sātaṁ cetasikaṁ sukhaṁ cetosamphassajaṁ sātaṁ sukhaṁ vedayitaṁ cetosamphassajā sātā sukhā vedanā— ayaṁ tasmiṁ samaye vedanā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye saññā hoti? Yā tasmiṁ samaye tajjāmanoviññāṇadhātusamphassajā saññā sañjānanā sañjānitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye saññā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye cetanā hoti. Yā tasmiṁ samaye tajjāmanoviññāṇadhātusamphassajā cetanā sañcetanā cetayitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye cetanā hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ mano mānasaṁ hadayaṁ paṇḍaraṁ mano manāyatanaṁ manindriyaṁ viññāṇaṁ viññāṇakkhandho tajjāmanoviññāṇadhātu— idaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ hoti.
Katamo tasmiṁ samaye vitakko hoti? Yo tasmiṁ samaye takko vitakko saṅkappo appanā byappanā cetaso abhiniropanā— ayaṁ tasmiṁ samaye vitakko hoti.
Katamo tasmiṁ samaye vicāro hoti? Yo tasmiṁ samaye cāro vicāro anuvicāro upavicāro cittassa anusandhānatā anupekkhanatā— ayaṁ tasmiṁ samaye vicāro hoti.
Katamā tasmiṁ samaye pīti hoti? Yā tasmiṁ samaye pīti pāmojjaṁ āmodanā pamodanā hāso pahāso vitti odagyaṁ attamanatā cittassa— ayaṁ tasmiṁ samaye pīti hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye sukhaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cetasikaṁ sātaṁ cetasikaṁ sukhaṁ cetosamphassajaṁ sātaṁ sukhaṁ vedayitaṁ cetosamphassajā sātā sukhā vedanā— idaṁ tasmiṁ samaye sukhaṁ hoti.
Katamā tasmiṁ samaye cittassekaggatā hoti? Yā tasmiṁ samaye cittassa ṭhiti— ayaṁ tasmiṁ samaye cittassekaggatā hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye manindriyaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ mano mānasaṁ hadayaṁ paṇḍaraṁ mano manāyatanaṁ manindriyaṁ viññāṇaṁ viññāṇakkhandho tajjāmanoviññāṇadhātu— idaṁ tasmiṁ samaye manindriyaṁ hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye somanassindriyaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cetasikaṁ sātaṁ cetasikaṁ sukhaṁ cetosamphassajaṁ sātaṁ sukhaṁ vedayitaṁ cetosamphassajā sātā sukhā vedanā— idaṁ tasmiṁ samaye somanassindriyaṁ hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye jīvitindriyaṁ hoti? Yo tesaṁ arūpīnaṁ dhammānaṁ āyu ṭhiti yapanā yāpanā iriyanā vattanā pālanā jīvitaṁ jīvitindriyaṁ— idaṁ tasmiṁ samaye jīvitindriyaṁ hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā.
Tasmiṁ kho pana samaye cattāro khandhā honti, dvāyatanāni honti, dve dhātuyo honti, tayo āhārā honti, tīṇindriyāni honti, eko phasso hoti …pe… ekā manoviññāṇadhātu hoti, ekaṁ dhammāyatanaṁ hoti, ekā dhammadhātu hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā …pe….
Katamo tasmiṁ samaye saṅkhārakkhandho hoti? Phasso cetanā vitakko vicāro pīti cittassekaggatā jīvitindriyaṁ; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā ṭhapetvā vedanākkhandhaṁ ṭhapetvā saññākkhandhaṁ ṭhapetvā viññāṇakkhandhaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye saṅkhārakkhandho hoti …pe… ime dhammā abyākatā.
Kusalavipākā manoviññāṇadhātu somanassasahagatā.
2.1.7.4. Kusalavipākamanoviññāṇadhātuupekkhāsahagata
Katame dhammā abyākatā? Yasmiṁ samaye kāmāvacarassa kusalassa kammassa katattā upacitattā vipākā manoviññāṇadhātu uppannā hoti upekkhāsahagatā rūpārammaṇā vā …pe… dhammārammaṇā vā yaṁ yaṁ vā panārabbha, tasmiṁ samaye phasso hoti, vedanā hoti, saññā hoti, cetanā hoti, cittaṁ hoti, vitakko hoti, vicāro hoti, upekkhā hoti, cittassekaggatā hoti, manindriyaṁ hoti, upekkhindriyaṁ hoti, jīvitindriyaṁ hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā.
Katamo tasmiṁ samaye phasso hoti? Yo tasmiṁ samaye phasso phusanā samphusanā samphusitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye phasso hoti.
Katamā tasmiṁ samaye vedanā hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye tajjāmanoviññāṇadhātusamphassajaṁ cetasikaṁ neva sātaṁ nāsātaṁ cetosamphassajaṁ adukkhamasukhaṁ vedayitaṁ cetosamphassajā adukkhamasukhā vedanā— ayaṁ tasmiṁ samaye vedanā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye saññā hoti? Yā tasmiṁ samaye tajjāmanoviññāṇadhātusamphassajā saññā sañjānanā sañjānitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye saññā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye cetanā hoti? Yā tasmiṁ samaye tajjāmanoviññāṇadhātusamphassajā cetanā sañcetanā cetayitattaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye cetanā hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ mano mānasaṁ hadayaṁ paṇḍaraṁ mano manāyatanaṁ manindriyaṁ viññāṇaṁ viññāṇakkhandho tajjāmanoviññāṇadhātu— idaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ hoti.
Katamo tasmiṁ samaye vitakko hoti? Yo tasmiṁ samaye takko vitakko saṅkappo appanā byappanā cetaso abhiniropanā— ayaṁ tasmiṁ samaye vitakko hoti.
Katamo tasmiṁ samaye vicāro hoti? Yo tasmiṁ samaye cāro vicāro anuvicāro upavicāro cittassa anusandhānatā anupekkhanatā— ayaṁ tasmiṁ samaye vicāro hoti.
Katamā tasmiṁ samaye upekkhā hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cetasikaṁ neva sātaṁ nāsātaṁ cetosamphassajaṁ adukkhamasukhaṁ vedayitaṁ cetosamphassajā adukkhamasukhā vedanā— ayaṁ tasmiṁ samaye upekkhā hoti.
Katamā tasmiṁ samaye cittassekaggatā hoti? Yā tasmiṁ samaye cittassa ṭhiti— ayaṁ tasmiṁ samaye cittassekaggatā hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye manindriyaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cittaṁ mano mānasaṁ hadayaṁ paṇḍaraṁ mano manāyatanaṁ manindriyaṁ viññāṇaṁ viññāṇakkhandho tajjāmanoviññāṇadhātu— idaṁ tasmiṁ samaye manindriyaṁ hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye upekkhindriyaṁ hoti? Yaṁ tasmiṁ samaye cetasikaṁ neva sātaṁ nāsātaṁ cetosamphassajaṁ adukkhamasukhaṁ vedayitaṁ cetosamphassajā adukkhamasukhā vedanā— idaṁ tasmiṁ samaye upekkhindriyaṁ hoti.
Katamaṁ tasmiṁ samaye jīvitindriyaṁ hoti? Yo tesaṁ arūpīnaṁ dhammānaṁ āyu ṭhiti yapanā yāpanā iriyanā vattanā pālanā jīvitaṁ jīvitindriyaṁ— idaṁ tasmiṁ samaye jīvitindriyaṁ hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā.
Tasmiṁ kho pana samaye cattāro khandhā honti, dvāyatanāni honti, dve dhātuyo honti, tayo āhārā honti, tīṇindriyāni honti, eko phasso hoti …pe… ekā manoviññāṇadhātu hoti, ekaṁ dhammāyatanaṁ hoti, ekā dhammadhātu hoti; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā— ime dhammā abyākatā …pe….
Katamo tasmiṁ samaye saṅkhārakkhandho hoti? Phasso cetanā vitakko vicāro cittassekaggatā jīvitindriyaṁ; ye vā pana tasmiṁ samaye aññepi atthi paṭiccasamuppannā arūpino dhammā ṭhapetvā vedanākkhandhaṁ ṭhapetvā saññākkhandhaṁ ṭhapetvā viññāṇakkhandhaṁ— ayaṁ tasmiṁ samaye saṅkhārakkhandho hoti …pe… ime dhammā abyākatā.
Kusalavipākā upekkhāsahagatā manoviññāṇadhātu.
2.1.7.5. Aṭṭhamahāvipāka
Katame dhammā abyākatā? Yasmiṁ samaye kāmāvacarassa kusalassa kammassa katattā upacitattā vipākā manoviññāṇadhātu uppannā hoti somanassasahagatā ñāṇasampayuttā …pe… somanassasahagatā ñāṇasampayuttā sasaṅkhārena …pe… somanassasahagatā ñāṇavippayuttā …pe… somanassasahagatā ñāṇavippayuttā sasaṅkhārena …pe… upekkhāsahagatā ñāṇasampayuttā …pe… upekkhāsahagatā ñāṇasampayuttā sasaṅkhārena …pe… upekkhāsahagatā ñāṇavippayuttā …pe… upekkhāsahagatā ñāṇavippayuttā sasaṅkhārena rūpārammaṇā vā …pe… dhammārammaṇā vā yaṁ yaṁ vā panārabbha, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā abyākatā …pe… alobho abyākatamūlaṁ …pe… adoso abyākatamūlaṁ …pe… ime dhammā abyākatā.
Aṭṭhamahāvipākā.
2.1.7.6. Rūpāvacaravipāka
Katame dhammā abyākatā? Yasmiṁ samaye rūpūpapattiyā maggaṁ bhāveti vivicceva kāmehi …pe… paṭhamaṁ jhānaṁ upasampajja viharati pathavīkasiṇaṁ, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā kusalā. Tasseva rūpāvacarassa kusalassa kammassa katattā upacitattā vipākaṁ vivicceva kāmehi …pe… paṭhamaṁ jhānaṁ upasampajja viharati pathavīkasiṇaṁ, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā abyākatā.
Katame dhammā abyākatā? Yasmiṁ samaye rūpūpapattiyā maggaṁ bhāveti vitakkavicārānaṁ vūpasamā …pe… dutiyaṁ jhānaṁ …pe… tatiyaṁ jhānaṁ …pe… catutthaṁ jhānaṁ …pe… paṭhamaṁ jhānaṁ …pe… pañcamaṁ jhānaṁ upasampajja viharati pathavīkasiṇaṁ, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā kusalā. Tasseva rūpāvacarassa kusalassa kammassa katattā upacitattā vipākaṁ sukhassa ca pahānā …pe… pañcamaṁ jhānaṁ upasampajja viharati pathavīkasiṇaṁ, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā abyākatā.
Rūpāvacaravipākā.
2.1.7.7. Arūpāvacaravipāka
Katame dhammā abyākatā? Yasmiṁ samaye arūpūpapattiyā maggaṁ bhāveti sabbaso rūpasaññānaṁ samatikkamā paṭighasaññānaṁ atthaṅgamā nānattasaññānaṁ amanasikārā ākāsānañcāyatanasaññāsahagataṁ sukhassa ca pahānā …pe… catutthaṁ jhānaṁ upasampajja viharati, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā kusalā. Tasseva arūpāvacarassa kusalassa kammassa katattā upacitattā vipākaṁ sabbaso rūpasaññānaṁ samatikkamā paṭighasaññānaṁ atthaṅgamā nānattasaññānaṁ amanasikārā ākāsānañcāyatanasaññāsahagataṁ sukhassa ca pahānā …pe… catutthaṁ jhānaṁ upasampajja viharati, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā abyākatā.
Katame dhammā abyākatā? Yasmiṁ samaye arūpūpapattiyā maggaṁ bhāveti sabbaso ākāsānañcāyatanaṁ samatikkamma viññāṇañcāyatanasaññāsahagataṁ sukhassa ca pahānā …pe… catutthaṁ jhānaṁ upasampajja viharati, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā kusalā. Tasseva arūpāvacarassa kusalassa kammassa katattā upacitattā vipākaṁ sabbaso ākāsānañcāyatanaṁ samatikkamma viññāṇañcāyatanasaññāsahagataṁ sukhassa ca pahānā …pe… catutthaṁ jhānaṁ upasampajja viharati, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā abyākatā.
Katame dhammā abyākatā? Yasmiṁ samaye arūpūpapattiyā maggaṁ bhāveti sabbaso viññāṇañcāyatanaṁ samatikkamma ākiñcaññāyatanasaññāsahagataṁ sukhassa ca pahānā …pe… catutthaṁ jhānaṁ upasampajja viharati, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā kusalā. Tasseva arūpāvacarassa kusalassa kammassa katattā upacitattā vipākaṁ sabbaso viññāṇañcāyatanaṁ samatikkamma ākiñcaññāyatanasaññāsahagataṁ sukhassa ca pahānā …pe… catutthaṁ jhānaṁ upasampajja viharati, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā abyākatā.
Katame dhammā abyākatā? Yasmiṁ samaye arūpūpapattiyā maggaṁ bhāveti sabbaso ākiñcaññāyatanaṁ samatikkamma nevasaññānāsaññāyatanasaññāsahagataṁ sukhassa ca pahānā …pe… catutthaṁ jhānaṁ upasampajja viharati, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā kusalā. Tasseva arūpāvacarassa kusalassa kammassa katattā upacitattā vipākaṁ sabbaso ākiñcaññāyatanaṁ samatikkamma nevasaññānāsaññāyatanasaññāsahagataṁ sukhassa ca pahānā …pe… catutthaṁ jhānaṁ upasampajja viharati, tasmiṁ samaye phasso hoti …pe… avikkhepo hoti …pe… ime dhammā abyākatā.
Arūpāvacaravipākā.